Ungari Vizsla on ajalooliselt aretatud mitmekülgseks jahikoeraks, kelle väärtus seisneb tema tööomadustes, vastupidavuses, koostöövalmiduses ja tasakaalukuses. Samal ajal on vizsla ka populaarne pere- ja näitusekoer. Need kaks rolli ei välista teineteist – kuid ainult juhul, kui aretuses tehakse teadlikke ja vastutustundlikke otsuseid.

Tõuühingute ülesanne ei ole vastutada üksikute pesakondade või kutsikate eest – selle eest vastutab alati kasvataja. Ühingu ülesanne on vastutada tõu kui terviku arengu, kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse eest.

Mille eest vastutab tõuühing?

Tõuühing:

• kehtestab aretusnõuded (aretusse lubamise tingimused),
• suunab tõu arengut,
• kannab vastutust selle eest, et vizsla säiliks ka tulevikus töötava jahikoerana, mitte ainult välimikult ilusa koerana.

Kaks lähenemist aretusele

Praktikas eksisteerivad kaks peamist vaadet:

1. Vastutus eelkõige kasvatajal
Selle lähenemise järgi peaks tõuühing kehtestama miinimumnõuded tervisele ja standardile vastavusele ning ülejäänu jääb kasvataja otsustada.

2. Tugev keskne kontroll
Selle lähenemise järgi peaks tõuühing lubama aretusse ainult isendeid, kes vastavad kõrgetele nõuetele nii välimikus, tööomadustes kui tervises.

Mõlemal lähenemisel on oma tugevused ja riskid. Liiga leebe lähenemine võib viia tööomaduste kadumiseni. Liiga range lähenemine võib aga ohtlikult vähendada aretusbaasi.

Vizsla peab jääma universaalseks tõuks

Paljude tõugude ajalugu näitab, et töö- ja näituseliinide eraldumine viib paratamatult kahe erineva tüübini. Ungari vizsla tugevus on olnud just see, et ta on ühendanud töövõime ja tüüpilise välimiku ja iseloomu ühes koeras.

See on väärtus, mida tuleb teadlikult hoida.

Tööomadused ja nende hindamine Eesti oludes

On oluline mõista, et töökatsete tulemused sõltuvad:

• koera geneetilisest potentsiaalist,
• juhist, treeningust ja võimalustest.

Eesti oludes on koerte võimalused väga erinevad. Mõni kutsikas satub kohe jahimehe kätte ja töötab regulaarselt ulukil. Teine elab aastaid linnakeskkonnas ning jõuab metsa alles hiljem – kuigi tema geneetiline potentsiaal võib olla sama.

Seetõttu tuleb arvestada, et:

liiga karmid töökatsete nõuded võivad hakata valima mitte parimaid koeri, vaid parimate võimalustega juhte.

Populatsioonigeneetika aspekt

Tõu pikaajaline jätkusuutlikkus eeldab piisavalt laia geneetilist baasi. Iga täiendav piirang aretusse pääsul vähendab seda baasi.

Populatsioonigeneetika seisukohalt on oluline mõista:

• keskpäraste koerte geenid kaovad aja jooksul ise,
• aga aretusest välja jäetud heade koerte geenid on kadunud jäädavalt.

Seetõttu tuleb igat aretusnõuete karmistamist väga põhjalikult kaaluda.

Tervis kui prioriteet

Tervisenäitajad on:

• objektiivsed,
• treeninguga mitteparandatavad,
• ja tänapäeva koerapopulatsioonis üha olulisemad.

Varasematel aegadel toimis jahis loomulik selektsioon. Tänapäeval seda enam ei ole – veterinaaria võimaldab elada ja paljuneda ka koertel, kes varem ei oleks aretusse jõudnud.

Seetõttu peab tänapäevane aretus toetuma süsteemsele tervisekontrollile.

Tasakaalustatud suund

Tõuühingu eesmärk peaks olema:

• säilitada algupärane töökatsete nõue,
• mitte muuta seda Eesti oludes ebarealistlikult karmiks,
• samal ajal järjekindlalt tugevdada tervisenõudeid,
• ning hoida aretuses piisavalt lai geneetiline baas.

Kokkuvõte

Me ei tohi aretada ainult ilusaid koeri.
Me ei tohi aretada ainult „katsetest läbi minevaid“ koeri.
Me peame aretama terveid, töövõimelisi ja tõutüübilisi vizslasid.

---